Peaaegu Võit!

Ei teagi, kuidas järgnevat lugu pealkirjastada. Kui oleks see kõik toimunud päev varem, ehk võidupäeval. poleks olnud kahtlust: loo nimi oleks olnud: "Elagu Võit!". Sest võit see ju on, kui kogu purjetamine kujuneb enam-vähem katastroofiks, aga meeskond ja purjekas siiski enam-vähem tervelt tagasi saavad.

Happy Cat Vision presentatsioon Pirital 18.06.2011.

Pirita rand oli sel päeval üks külm ja ebamugav koht. Õhk 15 kraadi ja väga tugevalt tuuline, vesi 13 kraadi.

Purjekas sai küll ilusti kokku pandud, aga huvilisi oli ikka väga vähe. Paar tutttavat vaid. Üks hiljem veel helistas ja tundis huvi, et ega me ometi nende tingimustega merele ei läinud. Ise oleksin ehk läinudki, aga ei saanud endale seltsilist: polnud teisi nii entusiastlikke. Ja parem kah. Vesi oli tõesti külm. Kuna pirita rand on võrdlemisi lauge, oleks pidanud jalgupidi vees solistama üsna pikalt (NB! nii minnes kui tulles). Kalüpso puudub, nii et ei ole mõtet riskida.  Kui üks tuul-vesi-õhk fatkoreist oleks veidigi soodsam olnud, siis ehk . . . aga jäi seekord start ära. Niipalju oli see  päev veel tähelepanuväärne, et esimest korda sai peale pandud esiosa kate. See sobib väga hästi.

Üle mitme nädala taas purjetamas oma Mere Jänkuga. Mis seal salata, hing juba ammu igatses. Seekord küll järvel, purjetajaid kokku kaks. Kaassõitja purjetamiskogemus: kord või paar suurema jahiga merel käidud, väga ammu.