Seekord läksin purjetama samasse kohta ja samadele vetele, kus oma Mere Jänkule esimest korda vett nuusutada andsin. Kaasas taas algajad purjetajad, kes merd siiski näinud pealt ning alt. Jah, alt! Minu praegu Inglismaal elav sugulane Sanja oli nõuka ajal allveelaevnik, täpsemalt allveelaeva ehitus-remondi insener, kel soliidne kogemus sõitmisest ühe purjetaja jaoks ikka päris sügaval vee all.
Sep 20, 2011
Sep 5, 2011
Saimaa 3-4 september 2011
Mõtlesin, et mis muusikateost võiksin kuulata selle jutu kirjutamise juurde. Palju arvama ei pidanud. Oma muusikakrestomaatilistest teadmistest valisin Rahmaninovi teise klaverikontserdi.
Vaatame, mis välja tuleb.
Käisin purjetamas Soomes Saimaal. Ei ole kerge öelda, mis see Saimaa siis on. Võiks ju arvata, et järv, kus palju saari, aga tegelikult oleks vist õigem seda pidada veesüsteemiks. Suuremaid ja väiksemaid veevälju, kitsaid väilu ja farvaatreid on Saimaal ohh, kui palju.
Vaatame, mis välja tuleb.
Käisin purjetamas Soomes Saimaal. Ei ole kerge öelda, mis see Saimaa siis on. Võiks ju arvata, et järv, kus palju saari, aga tegelikult oleks vist õigem seda pidada veesüsteemiks. Suuremaid ja väiksemaid veevälju, kitsaid väilu ja farvaatreid on Saimaal ohh, kui palju.
Aug 22, 2011
Tuttav järv, uued tegijad. 20. august.
Seekord taas järvel, mille kaldal kunagi esimest korda iseseisvalt oma Mere Jänkut kokku panin.
Kaaslasteks Juri ja Arvo, purjetamises alles algajad, alustajad.
See purjetamine sai kokku lepitud juba mingi aeg tagasi, ja seda päevakavva sobitada oli keskmiselt keeruline. Sellepärast ei tahtnud seda kuidagi ära jätta. Mainin seda sellepärast, et tuul oli tugev. Oleks ma olnud tol päeval mere kaldal, ei oleks hakanud kotte autost välja võtmagi. Häbeneda poleks aga pidanud, sest näiteks Linda Liinidki jätsid oma laevad kai äärde.
Aug 7, 2011
5. august Viimsis, ja seltsis segasem.
Selle purjetamise algpõhjuseks sai pautimine Happy Catiga. Olen pautimisest varemgi kirjutanud. Täpsemalt sellest, et teatud spetsiifika ja teatud võtted siin on, mida järgida. Vahest peab teistele häpikätlastele ses asjas nõu andma teoreetiliselt, vahest praktiliselt. Seekord oli praktilise nõuande päev.
Aug 2, 2011
Kes jonni ei jäta, jõuab Naissaarele
Naissaare matk toimus. 02. augusti varajasel pärastlõunal alustasime oma matka Noblessneri sadamast.
Tuul oli veidi nõrgem kui eelmisel korral, aga suund täpselt sama, ehk siis slipist mere poole minema hakates täpselt vastu. "Ja kuidas siis õnnestusid paudid, " küsite ehk? Vastan. Sadamast välja saamiseks tegime kümneid ja kümneid paute - viimane kui üks õnnestunult. Ei mingit probleemi.
Jul 31, 2011
Pidime ju vaid Naissaarele minema, ehk kuidas pautida Happy Cat-iga
Mõte oli minna Naissaarele 30. juulil. Paraku osutus see suve, aga võimlik ka, et aasta kõige vihmasemaks päevaks. See oli küll juba ette teada, et vett saab olema, aga kuna sellist vihmapausi, mil oleks saanud Mere Jänku kokku panna ei tulnudki, pidi reisi saarele edasi lükkama. Sõitma pidin minema oma poja Raimondiga. Raimondil on merekogemust soodimehena märkimisväärselt, ja ta on muidu ka päris nutikas poiss. Sõita temaga võib. Happy Cat kogemus aga mehel puudus.
Jul 27, 2011
Päev Helsingi arhipelaagis
Aitab järvedest, on aeg minna merele! Helsingis peaks ju ometi olema kohti, kus Mere Jänkut veeskata. Tänapäeval on nende kohtade kindlakstegemiseks lihtsaim vahend näiteks google-maps. Mis muud kui satellidipildilt võimalikud paigad kindlaks teha, siis juurdepääsuteed fikseerida ja need autonavigaatorisse kanda. Toimis, sest just sellisel meetodil koha leidsime: väike rand, kus üks kohalik küll veidi urises, aga tõesti veidi, ja iga väikest urinat ja sapisust ei maksa liiga tõsiselt võtta.
Jul 12, 2011
Reis Rohukülast Harilaiule. Ja tagasi.
Kaugema sihi poole |
Paadikaaslaseks sain seekord sõbra, kes küll palju Väinamerd kündnud, kuid ainult mootorpaadiga. Purjetamiskogemus tal peaaegu puudus. Olen Antsuga sõitnud kanuuga 8 päevaga Peipsist Pärnusse, eelmisel aastal osalesime kanuuga paadirallil Paidest Torisse. Niisiis mees, kes tunneb merd ja kellega eelnev paadikogemus olemas. Ja kellest teadsin, et tal võib olla küll teine arvamus kui minul, aga ta ei virise. Sellise kriteeriumi järgi muide soovitan kõigil oma paadikaaslased valida.
Jul 6, 2011
02.07. ja 03.07.2011 ehk kaks ühe hinnaga.
Seekordne purjetamine oli kaugusrekord: Eesti mõistes koht üsna põhjas - järv Soome linna Kuopio külje all. Siin tuleb esile neid Happy Cat häid omadusi, millest ennegi maininud olen. Sõidad kuskile kodust sadade kilomeetrite kaugusele, kus vesi ja loodus teistsugused; paned purjeka kokku ja hakkad sõitma. Muide see järv oli lihtsalt maaliline, üheselt.
Esimese päeva purjetuskaaslasel kogemust purjetamisest 30-jalase jahiga sisevetel. Teadis, et järvedel on tuuleolud teinekord päris muutlikud.
Jul 1, 2011
Uus järv, uus soodimees
Seekord taas järvel. Uus järv, uus kaassõitja. Väike traditsiooni rikkumine: seekordne purjekaaslane oli enne ka purjetanud. Aga väga vähe, ja Happy Cat kokkupanekust ei mingit aimu niikuinii.
Paadi kokkupanek 1 tund 15 minutit. OLEKS ikka kiiremini ka saanud, aga raami üks külgtala oli valepidi kokku pandud ja nii tuli peaaegu valmis paat vahetult enne masti püstitamist peaaegu lahti võtta. Masti üritasi päris üksi püsti ajada, ja see õnnestus. Koht paadi kokkupanekuks oli peaaegu ideaalne: mõni meeter rannast.
Jun 24, 2011
Peaaegu Võit!
Ei teagi, kuidas järgnevat lugu pealkirjastada. Kui oleks see kõik toimunud päev varem, ehk võidupäeval. poleks olnud kahtlust: loo nimi oleks olnud: "Elagu Võit!". Sest võit see ju on, kui kogu purjetamine kujuneb enam-vähem katastroofiks, aga meeskond ja purjekas siiski enam-vähem tervelt tagasi saavad.
Jun 19, 2011
Happy Cat Vision presentatsioon Pirital 18.06.2011.
Pirita rand oli sel päeval üks külm ja ebamugav koht. Õhk 15 kraadi ja väga tugevalt tuuline, vesi 13 kraadi.
Purjekas sai küll ilusti kokku pandud, aga huvilisi oli ikka väga vähe. Paar tutttavat vaid. Üks hiljem veel helistas ja tundis huvi, et ega me ometi nende tingimustega merele ei läinud. Ise oleksin ehk läinudki, aga ei saanud endale seltsilist: polnud teisi nii entusiastlikke. Ja parem kah. Vesi oli tõesti külm. Kuna pirita rand on võrdlemisi lauge, oleks pidanud jalgupidi vees solistama üsna pikalt (NB! nii minnes kui tulles). Kalüpso puudub, nii et ei ole mõtet riskida. Kui üks tuul-vesi-õhk fatkoreist oleks veidigi soodsam olnud, siis ehk . . . aga jäi seekord start ära. Niipalju oli see päev veel tähelepanuväärne, et esimest korda sai peale pandud esiosa kate. See sobib väga hästi.
Jun 13, 2011
Subscribe to:
Posts (Atom)